Kuhu riiki minna elama kui Eesti elu on ära tüüdanud…

 

 

Kuna küsimus, et kuhu riiki minna elama, mõlgub väga paljude kaasmaalaste peas, aga googeldamine ühtegi enam-vähemgi adekvaatset artiklit ei anna, siis otsustasin enda ning sõprade kogemused kirja panna.

Kindlasti ei pretendeeri ma universumi ainsa ning absoluutse tõe esindaja tiitlile, siin on lihtsalt minu mõtted ja arvamused antud teemal.

 

 

Kuna elame vaid korra, siis tuleks jalad kõhu alt välja võtta ja elada elu mis on elamist väärt.

 

Artikli sihtgrupiks on ennekõike inimesed, kes tahaksid koleda eesti kliima käest sügisest kevadeni ära põgeneda, tehes kaugtööd internetis või lihtsalt saavad endale lubada pikemat puhkust. Nagu näiteks pensionärid, kes juba tervise huvides peaksid mõtlema soojemasse kliimasse kolimisele.

Samuti on siinne lugemine mõeldud tippspetsialistidele (kellele leidub hästitasustatud tööd teadupärast igas maailma nurgas) ja ettevõtjahingega inimestele, kel lisaks ideedele (mis maksavad 2 kopikat ämbritäis) ka väike stardikapital hinge taga.

 

 

Millest alustada?

 

Esiteks tuleb teadvustada, et kus tunned ennast paremini – kas aastaringselt soojas või pigem jahedamas kliimas. Pole vast eriti raske ülesanne kui mõelda kasvõi sellele, et kumb sulle rohkem meeldib – palmid või lumi.

Kui lumi, siis kahjuks mina sind mitte kusagilt otsast aidata ei oska.

Aga kui palmid, siis leiad siit loodetavasti omajagu kasulikku kõrva taha panemiseks.

 

Kohad kuhu paljud eestlased on kolinud ning mille puhul oskan natuke kaasa rääkida:

 

 

Hispaaniasse elama

 

Mandri Hispaaniasse soovitaks elama kolida nendel inimestel, kellele küll meeldib vahemereline kliima, aga on nõus mereranniku asemel elama kaugemal sisemaal. Eelkõige mõnes kõrvalises väikeses külakeses. Kuigi kohalikud on alguses teie vastu tavaliselt üsna sõjakalt (paremal juhul lihtsalt ülbelt) meelestatud, siis ajaga suhtumine paraneb tuntavalt. Seda muidugi juhul kui olete ise tore ja sõbralik inimene. Eriliselt julgeks soovitada Kataloonia piirkonda. Seda eelkõige kohalike inimeste tõttu. Kindlasti teen järgnevaga paljudele toredatele Hispaania lõunaosa kohalikele liiga, aga nii minu kui sõprade kogemused on üheselt näidanud, et mida lõuna poole Hispaanias minna, seda rumalamaks, harimatumaks, matslikumaks ja vaenulikumaks kohalikud muutuvad. Loomulikult ei käi see turismipiirkondade teenindava personali kohta. Need on turistide suhtes täpselt sama sõbralikud / pugejalikud kui igal pool maailmas kuurortpiirkondades.

Elamist mandri Hispaania rannikul ei soovitaks. Tegemist on turismist elatuvate piirkondadega, kus liigub rohkelt rahakaid turiste, mis omakorda toob kaasa massiivselt kuritegevust. See pole turvaline kant elada, ega asjata pole maailmas Costa Del Sol´i üldlevinud sünonüümiks kujunenud Costa Del Crime.

NB! Hispaanias sõltub väljaspoolt saabunute kohtlemine väga suurel määral ka soost ja juuksevärvist. Nii et kui mõni enam-vähemgi pandav tibi kukub siin kirjutatut ümber lükkama, siis on hea teada, et tegelikkuses olid antud isiku Hispaanias sõbraliku kohtlemise taga suure tõenäosusega hoopis teised motiivid..

 

Tuleks arvestada ka seda, et Hispaania majandus (nagu ka Itaalia, Kreeka ja varsti ka Prantsusmaa) on omadega ühes pimedas nukras paigas. Tööpuudus on suur, inimestel hakkavad reservid kokku kuivama ja kuna riikide eesotsas on pidevalt vasakpoolsed, siis loomulikult aina hullemaks läheb. Elu on näidanud, et kui mingis riigis on majandus ok, siis valimistel saavad rohkem hääli parempoolsed, aga kui riigil ei lähe hästi, siis vaskpoolsed. Ja see on surnud ring praegu Lõuna-Euroopas. Mida aga tähendab see kui riigil üha kehvemini läheb – loomulikult üldise elatustaseme langust ja kuritegevuse kasvu.

Hispaania kinnisvara vs. Türgi kinnisvara

 

 

 

Tenerifele elama

 

 

Talveks Tenerifele elama minek võib õigete valikute puhul täiesti hea idee olla. Väga suures osas kehtivad ka siin samad soovitused mis mandri Hispaania puhul, st tuleks vaadata mõni turismipiirkonnast võimalikult kaugel asuv rahulik linnake/külake. Aga Tenerifel on üks konks – siin on mitmed pealtnäha vaiksed ja rahulikud peamistest turismitsoonidest eemal asuvad paigad muutunud täielikeks getodeks, ehk no-go tsoonideks. Et leida normaalse elukeskkonnaga paik Tenerifel elamiseks, tuleks vaadata saare kõige mahajäetumaid, peamiselt põllumajandusega tegelevaid paiku, kus kurjategijatel pole suurt midagi teha. Mõnes sellises külakeses võib kinnisvara omanikuks saada täiesti mõistuspärase hinnaga. Aga kindlasti ei tasu tegutseda uisapäisa. Minu soovitus oleks elada minimaalselt 2a kohapeal (eluaset rentides) ning selle ajaga omal käel saart avastades välja selgitada perspektiivsed piirkonnad. NB! Ära usalda liialt kohalikke kaasmaalasi, väga suure tõenäosusega on sel saarel kohatud abivalmis eestlane seotud mõne kinnisvarafirmaga ja üritab sulle maha parseldada ükskõik mida. Googeldasin hiljuti huvipärast, ning leidsin üle 10 eestlaste kodulehe, mille eesmärgiks on kaasmaalastele Tenerife kinnisvara vahendada. Seega ole ettevaatlik, kõik pole kuld mis hiilgab.

 

Ei hakka iga Kanaari saare kohta siin eraldi peatükki tegema, aga kui see piirkond meeldib, siis soovitaksin enne isikliku kinnisvara soetamist katsetada elamist ka väiksematel Kanaari saartel, v.a. GC, millest ma eriti palju ei arva (põhjuste üleslugemine läheks siin liiga pikaks). Mõnel väikesaarel võib olla just sulle sobiv keskkond ja lisaks ei saa jätta märkimata, et kuritegevus on väiksematel saartel oluliselt marginaalsem.

Siinkirjutaja lemmik Kanaari saar on Lanzarote.

Üks nõme asjaolu Kanaari saarte puhul on muidugi totralt pikk lennuaeg Eestist.

Kokkuvõtteks on Kanaari saartel elamise kvaliteet eestlase jaoks minu arvates nii ja naa, eks ise otsusta.

Sellega tõmban hetkel Hispaania alla kuuluvatele potentsiaalsetele ümberasumispaikadele joone alla, vaata kindlasti lisaks ka Türki elama, seal on Hispaania ning Kanaari saarte teemat puudutatud.

 

 

 

Taisse elama

 

 

Võrreldes teiste Kagu-Aasia riikidega elab Tais enim eestlasi.

Ütlen kohe alustuseks ära, et praegusel ajahetkel ei soovita seal elamist kaaluda. Veel ca 15a tagasi oli nii thaide kui nende riigi suhtumine turistidesse võrreldes tänasega täiesti öö ja päev. Jah, loodus on seal siiamaani ilus ja hinnadki veel mõnel pool üsnagi odavad, aga siiski see suhtumine…

See on minu jaoks mõistuse vastane, et kui lähen mõnda riiki (tööd seal ei tee, st ainult toon riiki oma mujal teenitud raha), siis riik teeb mis suudab, et minu elu seal ebamugavaks muuta. Näiteks kuulus Tai Visa run, no milleks peaksin sellist mõnitamist taluma… Kirsiks tordi peal on veel loomulikult see, et isegi kui sul on Tais soetatud oma eluase, sa pole eales rikkunud ühtegi seadust, teed ülipüüdlikult Visa Run´e, siis ikkagi võib ühel ilusal päeval piiril ametnik keelata sul riiki sisenemise, sest tema hinnangul on sul juba liiga palju Tai viisa templeid passis.

 

Kuigi Tai on oma imago kujundamisel erakordselt püüdlik (turism on siiski oluline rida nende riigieelarve exeli tabelis) ning teeb kõik et blokkida rahvusvahelises meedias turistide kaebused kohaliku kuritegevuse, politseinike korruptsiooni jms. asjus, siis aegajalt siiski midagi selles riigis viibiva välismaalase köögipoolest ajakirjandusse jõuab isegi Eestis – LINK

Loomulikult jõuab ajakirjandusse ühe taolise reaalset Tai elu kajastava artikli kohta keskmiselt umbes 100 naiivsusest nõretavat promoartiklit antud maa toreduse kohta.

Siinkohal tuleb märkida, et Tais on märkimisväärse suurusega eestlaste kogukond, kelle tegevusalaks on sinna reisivate kaasmaalaste pealt teenimine kas ekskursioonide või kinnisvara vahendamise pealt. Ja ka nemad ei luba Tai riigi “laimamist”. Sellega seoses hoitakse silm peal eesti internetifoorumitel ning kui näiteks hiljuti kerkis ühes neist lapseröövi juhtum Tais, siis tambiti see sealsete eestlaste poolt mutta.

Kuna kõigi Kagu-Aasia riikide kohta pole mõtet siin üksikasjalikku ülevaadet kirjutada, siis mainiks lihtsalt, et minu ja kõigi antud piirkonda korduvalt külastanud sõprade arvates pole selles piirkonnas ühtki veidigi elamisväärset maad.

Samas Laos, Vietnam ja Kambodza on sinna ajutiselt reisimiseks ja niisama ringi seiklemiseks täitsa ägedad. Nende riikide elanikud ning riigiametnikud pole veel turistide suhtes nii kalestunud kui Tais, kus valges inimeses nähakse üksnes rahakotti ja ei viitsita isegi enam üdse vaeva näha, et seda suhtumist natukenegi varjata ükskõik mis tasandil.

Paljudele (erite nendele kes nooruses suitsetanud on) ei sobi Kagu-Aasia riigid pikemaajaliseks viibimiseks veel ühel põhjusel – sealne õhk on liiga niiske ja pikemalt kohapeal viibides kipub see olemist raskemaks tegema.

Piirkonna miinuseks on paraku ka ebamõistlikult pikk lennuaeg Eestist.

 

 

 

Itaaliasse elama

 

 

Itaallased mõjuvad mulle väsitavalt ning pisut koomiliselt.

 

Ning mitte ainult mulle nad ei meeldi. On suht levinud väljend, et itaallane pole mitte rahvus vaid diagnoos. Sama väljend on muidu kasutuses ka soomlaste puhul, aga põhjused veidi teised.

Lisan enda nägemuse sellest asjast: kui ristata laboris ülimalt saamatu memmepoeg (kes samal ajal on üsna kuraasikas ja temperamentne) ja kõige rumalam, jutukam ning valjuhäälsem turumutt, siis tulem on itaallane.

Itaalia ning Hispaania elu-olu “kvaliteedile” annavad oma panuse ka seal kohapeal massiliselt elutsevad mustad “põgenikud”.

Itaaliasse elama minek on minu arvates konkurentsitult kõige halvem valik siit nimekirjast. Ma isegi ei viitsi siin üles lugema hakata selle riigi eri piirkondade plusse ja miinuseid, lihtsalt soovitan seda riiki vaadata kui mitte perspektiivset elamiskohta. Selle riigi kohta kehtib ka nats ülevalpool asuva “Hispaaniasse elama” viimane lõik.

Itaalia boonuseks on lühike lennuaeg Eestist ning maapiirkondades kohati odavad kinnisvarahinnad.

Tahad süüa head pastat või pitsat, soetada tuntud homoseksuaalide initsiaale kandvaid rõivaid – ok, aga elamiseks ei soovita.

 

 

 

Egiptusse elama

 

 

Tavaliselt satuvad valgetest inimestest Egiptusse (tuntud viimasel ajal ka kui jebiktus) elama naisterahvad, kes on otsustanud mõne mustaga leivad ühte kappi panna.

 

Minu arvates endast lugu pidavaid inimesi valgeid inimesi aga elab selles riigis vähe. Tavaliselt turismisektori hooajatöölised või siis maailma avastavad seljakotirändurid.

Kuna kinnisvara hinnad on odavad, siis mõnedki eestlased on sinna aegade jooksul korteri ostnud, aga enamus on hiljem seda kahetsenud ning korteri müüki pannud. Kultuurilised erinevused (sh. arusaam hügeenist) kohalikega osutuvad rõhuval enamikel juhtudel siiski liiga suurteks..

Kui Egiptusse elama minemist kaaluda, siis minu esimesed valikud oleksid Nuweiba ja Hurghada. Positiivne on hea kliima, suhteliselt lühike lennuaeg Eestist ja loomulikult Punane meri koos oma ilu ja liigirikkusega.

 

 

 

 

Bulgaariasse elama

 

 

Bulgaariasse elama minekut ma hetkel enam ei kaaluks.

Kuigi Bulgaarias on mõistlik maksupoliitika ja üldse head tingimused majanduse elavnemiseks, siis reaalsuses mingeid arengu märke kohalike inimeste elujärje paranemise näol ei saa täheldada.

Selle riigi eripäraks (mis kõik ära rikub) on kõikjal vohav korruptsioon. Isegi Euroopa Liitu kuulumine ei ole suutnud seda murda, kui siis ehk ainult natuke kosmeetiliselt siluda.

Euroopa liit aga on 2024 seisuga de facto lagunemise äärel, ilmselt saab see teoks lähima paari aasta jooksul. Mis aga saab Bulgaariast veel peale seda? Arvan, et suure tõenäosusega jääb see riik pikaks ajaks kiratsema.

 

Talved on Bulgaarias Musta mere äärsetes kuurortides sama külmad ja koledad kui Eestis. Samas suvehooajal on ilm enamasti ok, ka kohalikud inimesed on tõeliselt siirad ja lahedad.

 

 

Bulgaariasse on enne 2008a krahhi kinnisvara soetanud märkimisväärne hulk eestlasi. Praegu on enamus neist “investeeringutest” loomulikult müügis.

Peamisi Bulgaaria plusse on odavad hinnad.

Peamiseks kohaliku välismaalase elukvaliteeti halvendavaks asjaoluks aga on kõrge kuritegevus.

Bulgaarlastest taskuvargad on oma osavuse poolest tuntud kogu Euroopas, neid peetakse selles vallas konkurentsitult parimateks.

Ja ei maksa arvata, et need osavnäpud ainult välismaal “töötavad”.

 

Kõikides Bulgaaria kuurordipiirkondades on välismaalastelt varastamine sisuliselt tööstusharu, nagu Hispaaniaski.
Kõik see toimib ülimalt korrumpeerunud kohaliku politsei vaikival nõusolekul.

 

 

 

Kreekasse elama

 

 

Kreekasse elama minemisega on lood lihtsad – unusta see mõte, mida kiiremini sellest aru saad seda parem sulle.

Kreekas reisimine on samas igati tore ja seda võib igal juhul soovitada. Kreekas reisimise soovitus piirneb küll tegelikult siiski kreeka saartega.

Mandriosas olen ka omajagu rännanud, aga ma ei suuda aru saada miks peaks keegi eelistama seda saartele :)

Kui sul on kahenädalane puhkus, siis minu arvates kõige parem on valida puhkuseks Kreeta saar.

Samas lühikesel puhkusel viibides, kui sul on kohapeal viibimiseks ainult nädal, valiksin mina alati Rhodose.

Kohapeal pikemalt viibides on Kreeta oma suurusest tingitud loodusliku mitmekesisusega väga kihvt koht.

 

Miks ma siis ikkagi Kreekat (sh, saari) mitte mingil juhul elamiseks ei soovita? Vastus: kreeklased (nende kuplialune).

Aga kui nüüd päris otse öelda, siis ilmselt põhjus miks kreeklased on nagu nad on, seisneb ilmselt sarnasel vundamendil, nagu see, et miks tänapäeva sakslased on nagu nad on.

Kui suur osa saksa rahva parimatest poegadest hukkus teise maailmasõja käigus (ca 5a jooksul) ja sellest tulenevalt tegelesid saksa rahva soo jätkamisega ühel hetkel peamiselt ainult füüsiliselt või peast vigased mehed, siis kreeka rahva parimaid poegi on süstemaatiliselt hävitatud aastatuhandeid, eelkõige türklaste poolt. Ja seetõttu ongi üldpilt isegi tunduvalt masendavam kui sakslaste puhul.

Milles see seisneb? Kreeka rahval on läbi aegade olnud (ja on praegugi) äärmiselt ebaterve suhe kommunismi / sotsialismi / marksismiga. See ajuvähk on riigis meeletult levinud ja muudab tervemõistuslikul inimesel seal pikemalt viibimise ebameeldivaks.

Rääkimata sellest, et antud riigil puudub eelmainitud põhjusel igasugune tulevik kui euroliit ükskord oma eksistentsi (ja abirahad) lõpetab.

Võiksid mõelda, kas ikka oleks tore ühel hetkel viibida olukorras kus sinu eluaseme taolisi kinnisvaraobjekte müüakse 10x odavamalt kui sina enda oma alles hiljuti ostsid, ning isegi selle hinnaga neid keegi ei osta…

 

 

 

Türki elama

 

 

Türgi on niivõrd suur maa, et siin tuleb käsitleda erinevaid piirkondi eraldi. Pean tunnistama, et ma ei valda päriselt Türgi idaosa, seda mis jääb Mersinist ida poole. Ülejäänud Türgi kohapealt olen ennast paljude enamalt jaolt kohapeal veedetud aastaga suhteliselt kurssi viinud.

 

Seda maad soovitan kliimapagulastele kõige rohkem. See on maa, kus vältides igasuguseid emotsionaalseid elemente saab öelda täiesti otsekoheselt, et Lõuna-Türgi, eelkõige Alanya piirkond, on parim piirkond nii talvede mööda saatmiseks kui ka aasta läbi elamiseks.

Türgi kuurortlinnas Alanyas kuulub 2024 aasta seisuga eestlastele juba üle 200 korteri.

Põhjustest lühidalt: terve inimene saab aasta läbi meres ujumas käia, väga kvaliteetne kinnisvara on soodsa hinnaga, kohapealsed elamiskulud on naljanumber ja mis kõige olulisem – riik kui selline on omadega nii majanduslikus kui igas muus mõttes jätkusuutlik. See, et nende rahvusvaluuta on hetkel languses, on meile kel eurod taskus ainult hea.

Oluline on ka see, et kuigi türklased on täitsa ok rahvus, siis juhul kui nendega kohapeal elades siiski eriti suhelda ei soovi, siis see on tehtav – kui valida elamiseks õige piirkond / linnaosa, siis on seal piisavalt valgeid inimesi kellega sotsialiseeruda.

 

Kinnisvara muretsemisel Türki vaata siia – Alanya kinnisvara.