Siin lehel on hulga praktilisi näpunäiteid nii Alanya linna kui ka teiste Türgi linnade / piirkondade külastajale.
See lehekülg täieneb pidevalt ja jääbki täienema. Kõik siin kirjutatu põhineb kohapeal elavate eestlaste kogemusel.
Kui tunned, et siin võiks veel mõnda teemat kajastada, siis anna märku – urmas@alanya.ee
Türklased
Paljudel on türklaste suhtes eelarvamusi, mis on suurel määral alusetud. Mõned faktid:
- Türklased on valdavalt üpris hea haridusega, intelligentsed ja huumorit armastavad inimesed.
- Kui võrrelda türklasi teiste Vahemere äärsete rahvastega, siis nad on lühidalt öeldes kõige normaalsemad. Ja seda absoluutselt igas mõttes.
- Nii nagu on suur vahe eestlasel ja eestlasel on suur vahe ka türklasel ja türklasel.
- Mida turismipiirkonnast eemale, seda siiramaks kohalikud valdavalt muutuvad.
- Kui mõni turist arvab, et tal on siin turismipiirkonnas mõne kaupmehe, restoranitöötaja või ekskursioonide müüja näol tekkinud sõber, siis tegu on lihtsameelse turistiga.
- Päris sõpru turismitööstuses töötajate näol võib turistil tekkida alles peale seda kui ta on siin püsivalt kohapeal elanud aastaid. See, et mõni on siin turismireisil käinud kümneid kordi paraku ei loe – ta jääb kohalike silmis ikkagi turistiks.
- Kohalikel on lihtsameelse turisti tuvastamiseks piltlikult öeldes ääretult hea nina.
- Lihtsameelse otsa sattudes kohalikud naudivad täiega mängu ilu ja see on teinekord olulisemgi kui teenitud raha.
- Lihtsameelse turisti arvel nauditakse mängu ilu tihti aastaid – samas kui tola ise on ääretult uhke ja õnnelik oma lõunamaise “sõbra” üle, kuulutab seda kõigile, kiidab “sõbra” osutatavaid teenuseid foorumites, FB gruppides jne.
- Türgis viibides ole kohalikega suheldes alati viisakas, rahulik, konkreetne ja enesekindel.
Meditsiiniteenused Türgis
On avalik saladus, et Eesti meditsiinisüsteem on üks suur naljanumber. Juba arsti juurde pääsemiseks tuleb oodata tihtipeale mitmeid kuid, samas kui haigus selle ajaga süveneb. Ka arstide üldine tase on meil kodumaal nagu ta on – parimad on ammu välismaale läinud.
Türgis on olukord kardinaalselt erinev – olematud ooteajad, arstide kõrge professionaalne tase ning haiglate ülihea tehniline varustatus. Kui Eesti haiglates oled sa sealse personali jaoks lihtsalt 1 number, tüütu tegelane kes tuleb kuidagi välja kannatada (töötajad ei ole motiveeritud), siis Türgis oled sa suvalises haiglas väga oodatud klient.
Kui tahad tõeliselt professionaalse eriarsti vastuvõtule pääseda, siis pole üldse paha mõte seda puhkuse käigus Türgimaal teha.
Alanyas soovitaks eelkõige haiglat nimega Baskent University hospital, ka Anatolia Private hospital on täitsa ok. Kui neid nimesid googeldada, siis leiad nad üles ka kaardilt.
Kui minna puhkuse ajal haiglasse ning rääkida, et tahad arsti juurde ühe vana häda tõttu või ka lihtsalt ajaviiteks tervisekontrolli teha, siis saab kõik tehtud, aga selle eest tuleb endal maksta.
Esimeses märgitud haiglas on arved oluliselt väiksemad kui teises.
Kui aga minna haiglasse põhjusel, et tunned ennast siit või sealt kehvasti, siis on kodumaine kindlustusfirma abiks.
Tavaliselt tahavad haiglad et sa maksaksid neile otse ja siis ise hiljem klaarid asjad haiglaarve alusel oma kindlustusfirmaga. Samas kui Türgis haiglas olles helistada oma kindlustusfirmasse ning öelda, et sul pole raha haiglateenuste eest tasumiseks, siis üldjuhul leitakse mingi viis kuidas kindlustusfirma õiendab haiglaga oma asjad ise ning sul pole vaja midagi maksta.
Hambaravi Türgis
Kahjuks on hambaraviga Türgis oluliselt teistmoodi kui muude meditsiiniteenustega ja seda mitte heas mõttes.
Soovitame siinmail ainult kergemate-lihtsamate protseduuride kasutamist. Nt. hambaaukude lappimine, hambakivi eemaldamine jms. Sellised asjad tehakse enamuses siinsetes hambakliinikutes enamvähem normaalsel tasemel korda, sealhulgas odavamalt kui Eestis.
Tõsisemate asjade nagu hambakroonide, implantaatide ja proteeside vajaduse korral palun unusta see mõte ära.
Sinu enda huvides. Lähemalt saad asjast lugeda SIIN.
Aga miks siis on internetis eestikeelseid veebilehti, kus soovitatakse hambaravi Türgis?
Ikka seepärast, et mõned on haistnud lihtsat raha teenimise võimalust. Türgis pakub iga hambakliinik tasu selle eest kui keegi neile kliente toob. Ja sellist teenimise võimalust pakutakse lahkesti kõigile kel mõnda kliinikusse asja on olnud.
Tavaliselt makstakse (vähemalt lubatakse maksta) kliendi toojale-soovitajale 10% sellest summast, palju klient kliinikusse raha jätab. Seetõttu ongi sündinud mitmed pealtnäha korralikud eestikeelsed veebilehed, kus ennast Türgi kliinikute partneritena esitletakse ja aetakse muud naljakat udujuttu.
Ka sotsiaalmeedias leidub mitmeid eestlastest lihtsa raha jahtijaid, kes samadel motiividel Türki hambaravile minekut promovad.
Mõned karvased ja sulelised on kahjuks raha nimel valmis kõigeks, ka teiste tervise kahjustamiseks. Soovitame mitte uskuda ainsatki sõna inimestelt, kes promovad mistahes kohas/keskkonnas hambaravi Türgis.
Jootraha Türgis
Kui palju siis on kombeks jätta jootraha Türgis? Ja mis on selle eesmärk?
Kuigi mõnedel elukaugetel turistidel on kinnistunud kunagi-kusagilt kuuldud luul, et hea teeninduse eest on viisakas jätta jootraha, siis tegelikkuses see ongi lihtsalt… rumal luul.
Jootraha andmise kohta on tehtud palju uuringuid, mis profileerivad inimesi kes tippi annavad. Kõik need uuringud on alati jõudnud täpselt sama tulemini: kõige rohkem annavad jootraha vaesemad ja keskmisest madalama IQ-ga inimesed ning kõige vähem või üldse mitte annavad jõukamad ja targemad.
Kõikjal on teenindaval personalil kindel palk, millega ta on tööle asudes nõustunud ja tema tööks ongi oma ülesandeid võimalikult hästi täita. Kui ta seda ei tee, siis jõuab info sellest üsna kiirelt ülemuseni ning antud isiku teenustest loobutakse. Sest kehv teenindus viib asutuse maine ja külastatavuse (seeläbi ka kasumi) alla ning omanikud ei saa seda enesele lubada.
Juhul kui mõni teenindaja on erakordselt tubli ja andekas ning kutsub klientides pidevalt esile positiivset emotsiooni, siis ka sellest saavad koha omanikud väga kiirelt teada. Tulemuseks on palgatõus, preemiad jne. Seda lihtsalt ollakse sunnitud tegema, info levib kiirelt ning vastasel juhul ostetakse fantastiliselt tubli töötaja konkurentide poolt üle.
Türgis on kujunenud nii, et hea klienditeenindaja on turismimajanduses kulla hinnaga. Ja head töötajad teavad oma väärtust ning võid olla kindel et nad teenivad VÄGA hästi.
Kui aga nüüd kliendina sellesama hea teenindaja käest otsesõnu tema palga kohta küsida, siis valetatakse haleda näoga endale väga kesine palk ning lisatakse nukralt juurde, et sedagi saab ta vaid turismihooajal. Ikka selleks, et klient jootraha andmiseni viia.
Hotelli koristajad on siinkohal erand – nemad teenivadki ametlikult suht miinimumpalka. Samas koos jootrahaga teenivad nad ca topelt rohkem kui keskmine eestlane oma ametikohal.
Hotellitoad kus koristajale kunagi tippi ei jäeta saavad terve puhkuse kestel siiski täpselt samasuguse teenuse osaliseks kui need toad kus iga päev lahkelt jootraha jäetakse.
Soovitame kogu puhkuse vältel nii hotellis, restoranides kui ka mujal jootraha anda mitte sentigi. Kokku hoitud raha saab kulutada millekski, mis teie puhkuse tõepoolest paremaks ja ilusamaks muudab, näiteks soetada mõni lahe ekskursioon.
Mobiilne internet Türgis
Türki jõudes saabub su telefoni kodumaiselt operaatorilt sms, kus pakutakse võimalust soetada soodsalt internetti.
Tavaliselt see pakkumine küll eriti soodne ei ole, aga samas on tegemist kõige lihtsma-mugavama, ning siiski mitte üle mõistuse kalli variandiga. Nii et seda tasub igal juhul kaaluda.
Alternatiiviks on siin kohapeal kasutada hotelli ja/või restoranide wifit, võimalus on ka osta kohalik prepayd sim kaart, kus on teatud arv gigabaite andmesidet.
Kaks suuremat tegijat Türgi mobiilse interneti vallas on Turkcell ja Vodafone.
Suurt hinnaerinevust neil operaatoritel pole, soovitaks võtta sealt mis esimesena teele jääb või hotellile lähim on.
Kohaliku kõne – internetikaardi saab osta ka mõnedest toidupoe kettidest, näiteks Migros ja Bim.
Kaardi ostmisel peab kaasas olema pass.
Ayran
Türgis on Ayran ülipopulaarne. Ta leevendab hästi janu ning taastab organismi jõuvarud näiteks peale higistamist või peoõhtut. Tegemist on maitsestamata jogurti baasil valmistatud piimatootega.
Kui ostad Türgis viibides poest Ayran´i, siis pea meeles, et enne tarbimist tuleks seda loksutada.
Seda toodet on ka kodus imelihtne valmistada – võta maitsestamata jogurtit ja lahusta see mingis anumas lusikaga segades veega.
Arvesta sellega, et päris Ayran on ca 2% rasvasisaldusega, seega peaks tooraineks olev jogurt olema vähemalt poole suurema rasvaprotsendiga, et ta ka peale vees lahustumist piisavalt tummine oleks.
Lisa tunde järgi soola. Ära sellega väga koonerda, mage Ayran pole suurem asi.
Kõige parem on Ayran´i tarbida jahutatult.
NB! Ikka ja jälle proovib ka mõni Eestimaine tootja seda suurepärast jooki valmistama hakata. Kuigi idee on väga kiiduväärne, on teostus vähemalt siiamaani alati aiataha läinud. Lühidalt öeldes sa millestki heast ilma ei jää kui Eestis poeriiulilt Ayran´i ostmata jätad. Sel pole päris Ayran´iga midagi ühist peale pakendil oleva nime. Pakendi sees aga asub kahjuks mingi ülehapendatud veidrus. Midagi keefiri sarnast, aga palju vastikum.
Samas loodame parimat – ehk jõuab kätte ka see aeg, kus Eesti poeriiulitelt normaalset Ayran´i osta saab. Senikauaks aga head isevalmistamist!
Hotelli broneerimine
Järgnev on mõeldud neile, kes siia iseseisvalt, ehk siis ilma paketireisita tulevad. Ja kehtib see jutt mitte ainult Alanyasse tulemise korral vaid igal pool maailmas.
Hotelli otsinguks on kõige parem kasutada sellist otsingumootorit nagu BOOKING.COM
PS. Mõistliku hinnaga usaldusväärse transfeeri Türgi lennujaamast hotelli leiad siit – 724transfer
Konditsioneeri kasutamine
Soovitaks sellega olla äärmiselt ettevaatlik. Olgem ausad – parem on taluda veidi harjumatut palavust kui haigeks jääda, nii et kogu puhkus on rikutud. Kuulen pidevalt kuidas inimesed soojas Alanyas külmetushaiguse on saanud. Peamiselt on tegemist ülemiste hingamisteede haigustega, kuid on esinenud ka märksa tõsisemaid juhtumeid.
Tuleks teada, et organism ei suuda soojast väliskliimast jahedasse tuppa astudes koheselt piisaval määral kohaneda. Toa temperatuuri vaadates mõeldakse, et tegelikult see jahe tuba ju ei ole eriti jahe, seal on 22 kraadi, mis on inimese jaoks täiesti sobilik number. See on täiesti õige, aga põntsu paneb just liiga järsk temperatuuride vaheldumine.
Kunagi ei tohiks konditsioneeri seadistada vähem kui 25 kraadi peale. Kuid ka siis tuleb jälgida, et sa ei jääks jaheda õhuvoolu teele, eriti halvasti mõjub see siis kui oled veel higine. Ööseks tuleks konditsioneer üldse välja lülitada, aga kui palavas toas ikka magada ei suuda, siis äärmisel juhul võiks aparaadi seadistada eelmainitud temperatuurile või isegi pisut kõrgemale.
Kebab
On Türgi toidu sümbol. Soovitav oleks vähemalt korra ära proovida. Koht kus seda tellida vali selle järgi, et näed seal einestamas kohalikke, mitte turiste. Esiteks on sellistes kohtades toit maitsvam, teiseks on seal odavam.
Hea kebab on mõnusalt mahlane (st mitte mingil juhul kuivavõitu) ja parajalt vürtsikas.
Hind on õigetes toitlustusasutustes üsna soodne ning hinna sees on peale kebabi veel väike tops Ayran´i (kohalik väga populaarne piimajook) ning osades kohtades ka taldrik marineeritud piprakaunadega.
Kõige lihtsam ja odavam kebab on kanarull (tavuk dürüm). Lisaks sellele soovitaks kindlasti ära proovida osmanish kebabi. Kui esimene oli siiski odav ja maitsev kiirtoit, siis osmanish on tõsine roog.
Transport
Linnas liikumiseks on kõige mõistlikum kasutada linnaliini busse. Küsi infotunnis giidi käest järgi, et kus on sinu hotellile kõige lähem bussipeatus ja kuhu sealt mingi numbriga bussid lähevad.
Samuti on olemas nn Dolmus bussid. Need on tavaliselt veidi väiksemad kui linnaliini bussid, aga siiski üsna sarnased. Nende väljumiskohad asuvad mitmes paigas kesklinna piirkonnas. Iga bussi esiklaasil on silt, et kuhu linnaossa (või millisesse naabruses asuvasse väikelinna/külasse) ta sõidab.
Bussipileti ostmiseks on kõige kiirem ja soodsam viibata oma Eesti pangakaardiga bussijuhi kõrval asuva ekraani kohal. Bussisõidu maksumus on nii kõigest mõnikümmend senti.
Taksod on üsna kallid. Enne sõitu tuleb hind kokku leppida, muidu läheb üsna kulukaks.
Autorent on väga hea mõte!
Liikluskultuur võib küll alguses tunduda veidi teistsugune, aga tegelikult on see täiesti ok ja sellega harjub kiiresti.
Lähim linn, kus näeb ehedat kohalikku elu ning kuhu soovitaks rendiautoga sõita, on Gazipasa. Seal leidub naturaalseid ja odavaid söögikohti, on olemas ilus rand ja ka rooma-aegsete müüride ja ehitistega mägi. Viimane asub sadama ja ranna läheduses ning selle jalamile on võimalik pääseda autoga. Mäe otsa viib taastatud antiikaegne trepp.
Valik ümbruskaudseid antiiklinnu, mida rendiautoga külastada tasub: Syedra, Aytap / Iotape, Antiochia ad Cragum ja Leartes.
Kauplemine
Soovitame soojalt vältida selliseid poode kus hindu väljas pole, st läheb vaja kauplemist.
Ükskõik kui tark ja osav sa ka pole, nendes kohtades maksad ikka üle. Ja üldjuhul väga kõvasti üle.
Lisaks on sellistes poodides kaup tihtipeale täielik rämps, ükskõik mida ka müüja selle kohta ei räägi.
Parimad poed Alanya kesklinnas: Lc Waikiki, U.S. Polo Assn, DeFacto, Mavi ja FLO.
Need poed asuvad kõik üsna lähestikku ja kui oled need läbi käinud, siis ei jää sa millestki ilma kui rohkem ühtegi poodi Alanyas ei astu.
Jäta meelde reegel – KÕIK poed kus hindu väljas pole on mõeldud pooletoobistele.
Kui ajaga midagi targemat teha ei ole ning tahad niisama pullipärast kauplemist proovida, siis palju meelelahutust pakkuv tehnika on selline:
- Kui oled poes leidnud eseme mida tahad osta, siis mõtle enese jaoks välja hind, mida oleksid selle eest nõus hea meelega maksma.
- Nüüd esita müüjale toote kohta küsimusi ning viida igati tema aega. Küsi, et kas ta teed saaks pakkuda, sul on jube tee isu. Varsti tuuakse teeklaasid ja see on loomulikult müüja kulul.
- Olles teeklaasi taga piisavalt müüja aega raisanud oma jaburate küsimuste ja niisama heietamisega, tee viimaks nägu, et sa tegelikult vist ikka sellest asjast eriti huvitatud ei ole, ning päri seejuures hinda.
- Hinda kuuldes aseta toode tagasi tema esialgsele kohale ning asuta minekule, poetades mokaotsast, et liiga kallis.
- Kui müüja küsib, et mis hinda sa tahaksid maksta, siis ütle täiesti naeruväärselt madal hind.
- Müüja hakkab selle peale naerma, sina aga asuta jällegi minekule. Müüja aga ei saa sind niisama ära lasta, tõenäoliselt just sel ajal kui sina tema aega raiskasid, kõndis poest mööda mitu eriti juhmi olemisega turisti, kellele ta kindlalt midagi kalli hinnaga maha oleks suutnud müüa.
- Nüüd viida tema aega kauplemisega. Tee oma algul väljapakutud totrast hinnast vähehaaval paremaid pakkumisi.
- Kui mingil hetkel jõuad pakkumistega selle hinnani mida reaalselt valmis maksma oled, siis muutu tõsiseks ja ütle et see on su viimane pakkumine.
- Kui müüja sellega nõus ei ole, siis jalutagi minema.
- Nii 10-15 minuti pärast kõnni nagu juhuslikult jällegi sellest poekesest mööda. Kui su pakutud hind oli veidigi reaalne, siis müüja tuleb sinuga uuesti rääkima. Sina jääd oma hinnale loomulikult kindlaks. Teist korda ta sul enam minema jalutada ei lase, st saad toote soovitud hinnaga.
Väga oluline on siinkohal see, et punkt nr 1 juures mainitud hinnaga hullusti puusse ei paneks. Umbes 99 % turiste eksib siinkohal rängalt.
Tüüpiline näide: Soovitakse turistilõksust osta vinget naiste käekotti, kaubamärgiga “Louis Vuitton”. Tegemist on muidugi koopiaga. Küsitakse hinda ja vastuseks saadakse, et hind on veidi üle 200 euro, aga just talle teeb müüja praegu suure ale ja müüb selle koti 100 euroga. Mõni inimene mõtleb selle peale, et kui 70-ga saaks siis oleks väga lahe, teine aga on valmis maksma ainult 15. Tohutu kauplemise tulemusena kujunebki makstavaks hinnaks olenevalt ostjast 15-80 eurot. Paraku on antud koti tegelik hind 10 eurot, ning sellega oleks iga ostja ta ka saanud, kui ainult oleks teadnud.
See, mis müüja mingi toote esialgseks hinnaks ütleb, oleneb otseselt küsijast. Kui küsija paistab müüja pilgu läbi olevat üsna juhm, siis talle öeldaksegi algseks hinnaks üle 200 euro (jutt siis samast tootest mis oli eelnevas näites). Kui küsija tundub olema veidi teravam, siis räägitakse sama toote puhul alustuseks tavaliselt 20-40 eurost.
Kokkuvõttes taandub kõik teadmistele antud eseme tegelikust väärtusest. Kauplemisoskus on tegelikult teisejärguline.
Kui eelnev tehnika oli mõeldud meelelahutuseks, siis järgnev on neile, kes ilma liigse tsirkuseta mingil veidral põhjusel turistijura tahavad osta.
Kõige aluseks on enesekindlus ja konkreetsus. Müüjatega pikemasse dialoogi astumine pole vajalik.
Lülita end kogu selle protsessi ajaks täielikult emotsioonivabaks.
Küsi sind huvitava eseme hinda. Seejärel ütle hind, mis antud toode sinu arvates võiks maksta. Kui müüja sellega ei nõustu, siis jaluta tuimalt minema, suundu järgmisse poodi ning proovi seal uuesti.
Kui müüja juba esimeses või teises poes sinu pakutava hinnaga nõustus (hüüdis sulle ukse pealt järele yes okay), siis suure tõenäosusega pakkusid liiga kõrget hinda. Jäta ese ostmata (ütle et maybe later) ja suundu järgmisse poodi kus selliseid esemeid müüakse. Seal paku juba madalamat hinda.
Niimoodi poode läbi käies selgitad üsna ruttu välja eseme õige hinna. Tee seda kõike rahulikult ja enesekindlalt.
PS. Ehk kunagi kuuled kedagi väitmas, et lõunamaades liiga väikese hinna pakkumine solvab kaupmeest. Siis tea, et sellist asja rääkiva isiku puhul on tegemist traagilise juhtumiga. Nimelt siinsetel kaupmeestel on hea nina ära tundmaks lamba aju omavaid turiste. Sellistelt raha kättesaamiseks tehaksegi neile vahest teatrit, kus muuhulgas etendatakse solvumist liiga väikese hinnapakkumise üle. Rahulikele, konkreetsetele ja enesekindlatele turistidele selliseid etendusi ei korraldata.
Kotikaupmehed
Tülitavad turiste tänaval või rannas, pakkudes oma kotist või hõlma alt midagi müüa. Näiteks võltsparfüüme või muud taolist jama. Kõigepealt tervitatakse ja kui keegi juhtub vastu tervitama, siis uuritakse rahvuse kohta. Kui mõni turist ka sellele juhtub vastama, siis tehakse oma kott lahti ja räägitakse kokku vinge muinasjutt selle kohta, et kui hea hinnaga just praegu ja just neile oma väärt kauba saaks anda. Lisaks veel jutt tasuta kingitustest jms bla-bla-bla.
Mõistlik oleks selliseid tegelasi täielikult ignoreerida.
Rahavahetus
Türki reisile tulles võta kaasa eurod. Neid liirideks vahetada saab nii Alanyas kui ümbruskaudsetes asulates paljudes kohtades.
Siin kohapeal on paremad kursid kui Eesti rahavahetuspunktides.
Kindlasti tuleks vältida raha vahetamist hotellis ja lennujaamas, kurss ei ole soodne.
Kõige lihtsam on vahetada kollase sildiga vahetuskontorites (neid leidub igal pool), sealsed kursid on enam-vähem.
Kaardiga saab tasuda kõigis suuremates poodides.
Bazaar
Igal päeval toimub mõnes linnaosas suur ränd-turg ehk bazaar. See tähendab seda, et linna ümbritsevatest küladest tulevad kohale talunikud / farmerid, kes müüvad oma põllusaadusi.
See on hästi lahe üritus, mida võimaluse korral kindlasti külastama peaks.
Sealt on võimalik soodsalt osta maitseaineid, erinevaid juustusorte ning puu – ja köögivilju.
Infotunnis küsi giidi käest, et mis päeval ja kus kohas toimub sinu hotellile lähim bazaar.
Linnas kutsutakse bazaarideks veel kahte kohta, milledest 1 on kesklinnas, teine sadama piirkonnas. Need on lihtsalt maa-alad kuhu on koondunud suur hulk turistilõkse ning bazaariga neil midagi ühist pole. Soovitatav on neid nn “bazaare” vältida.
Turistilõksud
Selle termini alla kuuluvad poed ning restoranid, mille ees tegutseb aktiivne / agressiivne müügimees, kelle ülesanne on sinna turiste meelitada.
Neis poodides olev kaup on selline nagu ta on, ning taolistes restoranides pakutav toit samuti.
Selliseid poode ja restorane peavad reeglina ettevõtlusest pehmelt öeldes piiratud teadmisi omavad tegelased, kes lõpetavad samuti enamasti ühtmoodi. Turistilõksude piirkondades vahetuvad poodide ja restoranide pidajad seetõttu suhteliselt tihti. Aga alati leidub uus härra, kelle arvates on ta eelkäijatest targem kui ostab restorani veel odavamat toorainet või poodi veel odavamat kaupa ning kõige tipuks palkab turistide sissemeelitajaks oma kõvahäälse sugulase.
Reaalsuses tegelevad need töötajad küll muidugi enesele teadmata hoopis turistide eemalepeletamisega. Sest millisele enam-vähem adekvaatsele inimesele meeldiks, kui tänava ääres passiv isik talle juurde kargab, teda oma sõbraks või vennaks nimetab ja seejuures tema rahvust ära katsub arvata..
Ainult kuuma päikese, liigse alkoholi või mingil muul põhjusel igasuguse orientatsiooni ja ümbritsevast arusaamise kaotanud (või lihtsalt pooletoobised) turistid leiavad vahest tee neisse poodidesse ja restoranidesse. Muidugi selliseid turiste leidub alati.
Turistilõksudest on kõige õigem mööda kõndida meelestatuna täiesti ignorantselt.
Jäta meelde:
Ükskõik mida sisseviskaja sulle ütleb või küsib, siis pole mõtet sellele reageerida, vahet pole kui meeleheitlikult ta tähelepanu otsib.
Sest kui isegi pealtnäha süütule hello-le vastad, siis on see talle märk et oled siin uus, kogenematu ja segaduses. Ning ta võib asuda seda ära kasutama.
Täiesti omaette turistilõksud on veel muidugi kohad mille juures ekskursioonibussid peatusi teevad ja giidid seal oste tegema julgustavad. Tihti väidetakse et tegemist on naha, tekstiili või juveelitehaste kauplustega. Mõnedel Eesti reisifirmadel jätkub lahkust isegi korraldada spetsiaalseid shopingutrippe taolistesse poodidesse, väites et need on tehasepoed (või lihtsalt soodsad poed) ja kogu ettevõtmise eesmärgiks on näidata klientidele parimaid shopingukohti.
Reaalsuses on tegemist täiesti tavalisi kaupu müüvate, aga tavapoodidest kordades suurema juurdehindlusega kohtadega.
Kokkuvõtteks niipalju, et kui tahad osta rõivaid või jalatseid, siis otsi üles Alanya kesklinnas poed: LC Waikiki, U.S. Polo Assn, DeFacto, Mavi ja FLO.
Samas tuleb märkida, et kui sa just fanaatikust shopingufänn ei ole, siis tasub Alanya kesklinnast üldsegi eemale hoida – niisama jalutamiseks on see liiga kärarikas ja väsitav piirkond, kus pole tegelikult midagi erilist vaadata, ega ka osta.
NB! Mingil juhul ei tasu siit osta kulda ega vääriskive.
Muud pole midagi, aga suure tõenäosusega saad siit lihtsalt igasugu vahvate ehtsust kinnitavate sertifikaatidega “kulda” ja “vääriskive”.
Merevesi või bassein
Nii kummaline kui see ka pole, siis paljude jaoks on täiesti ükspuha kummas supelda.
Jäta meelde lühike reegel:
Vahemere vesi on su ihule ja hingele kasulik, basseinis aga supled sõna otseses mõttes mürgitünnis.
Asi on selles, et kui basseini vett ei mürgitataks (kloori ja muude jäledate mürkidega), siis paari päeva pärast ta enam läbi ei paistaks ning seal kasvaksid igasugu vetikad. Seega, et vesi basseinis ilusti läbi paistaks, on seda vaja mürgitada.
Klooritatud vees ujumine kahjustab nahka, juukseid, hingamisteid ning võib põhjustada genotoksilisust, ehk DNA-kahjustusi, mis võivad viia vähktõve puhkemiseni. Eriti halvasti mõjub kloor lastele.
Kõlab nagu asjatu hirmujutt ja viib mõtted sellele, et kraanivett ju samuti klooriga töödeldakse (kuigi kloori sisaldab see mitme suurusjärgu võrra vähem kui ujumisbasseinides olev vesi), me kõik oleme seda joonud ning pole ju hullu midagi.
Tegelikult päris asjatu hirmutamine siiski ei ole. Nt peale seda kui Jaapanis kraanivee klooriga töötlemisele alternatiiv leiti, on seal inimeste keskmine eluiga tõusnud 10-15 aastat.
Vahemere vee kohta võiksid veel teada järgnevat:
Tervisele mõjub eriti hästi just suure soolasusega veekogus viibimine. Vahemeri aga on maailmas üks soolasemaid meresid.
Meresoolad toimivad osmoosi põhimõttel, imedes kehast välja liigset. Soolane merevesi puhastab.
Vahemere vesi leevendab lihasepingeid ja valusid, samuti aitab ravida paljusid nahahaigusi – ekseeme, erüteeme, sügelisi, parandab olukorda isegi psoriaasi puhul. Peale selle ravib väiksemaid nahavigastusi ja põletikke.
Märgatavat abi saavad ka siinses meres ujuvad liigesehaiged. Soolase mereõhu sissehingamine aga on väga kasulik hingamisteedele.
Mererandades asuvad dushid pole mõeldud mitte meresoola vaid liiva mahapesemiseks. Seega kui sa kusagilt liivane pole, siis pole mõtet peale rannast tulekut dushi all käia, kerge soolakiht teeb su nahale ainult head.
Kuidas mitte lammas olla
Kõik on tänaseks kindlasti kuulnud niiöelda aabitsatõdesid, a´la ära osta midagi reisi esimesel päeval jms. Siinkohal tooks aga välja mõned asjad millest ei ole nii palju räägitud, aga mille teadmine paha ei tee:
Võimalik et kohtad mõnes kaupluses, restoranis või muus turistidele suunatud äris teenindajat või omanikku, kellega tekib kohe kuidagi eriliselt hea klapp. Juttu temaga jätkub kauemaks. Tüüp tundub hästi lahe ja teeb eriliselt hea hinna just sulle. Lisaks annab tasuta kingitusi, tasuta teenuseid jms. Reaalsuses on märkimisväärne tõenäosus, et tegemist on lihtsalt andeka või hästi väljaõpetatud manipulaatoriga.
Reeglina on tegemist kurdi rahvusest isikuga, need on veel andekamad lihtsameelsete lollitajad kui mustlased. Türklased on oluliselt reserveeritumad ja soliidsemad.
Selliste enamasti kurdi rahvusest heade psühholoogide esmaseks ülesandeks on võita usaldus. Ta on teadlik, et kui müüb enam-vähem mõistliku hinnaga oma keskpärast kaupa / teenust, on äärmiselt pugejalik, puistab komplimente, teeb huumorit, oskab mõnda lauset turisti emakeeles, annab tasuta kingitusi / teenuseid, jne., siis leidub lambapeadest turiste, kes hakkavadki teda seepeale enda usaldusväärseks kohalikuks sõbraks pidama.
Loomulikult kiidetakse “sõpra” FB-s ja kõikvõimalikes foorumites. Ja niimoodi headest psühholoogidest manipulaatorite “sõprade” võrgustik muudkui kasvab ja kasvab. Alanyas leidub kohalikke elukunstnikke, kel ainuüksi eestlastest “sõpru” FB-s üle tuhande.
Mis siis on selle asja mõte nende jaoks?
Väga heal tasemel manipulaatoritel on kõigil samad eesmärgid.
Esiteks muidugi mängu ilu.
Ennast üsna targaks ja elukogenud inimeseks pidava, aga reaalsuses üsna lihtsameelse turistiga mängimine on teatud seltskonna jaoks väääääga suure meelelahutusliku väärtusega tegevus.
Lamba arvel enese lõbustamise kõrval on eesmärgiks ka lambukeste võrgustikku ära kasutades oma kauba / teenuste müük rohkematele inimestele ja seeläbi käibe ning kasumi kasvatamine.
Absoluutselt kõigil neil on ka veidi kaugem eesmärk, millel pole midagi pistmist nende peamise tegevusalaga – võib kõlada üsna uskumatult, aga selleks on kinnisvara vahendamine.
Kui manipulaatoril on tuhandeid eurooplasi, kes teda enda usaldusväärseks kohalikuks sõbraks peavad, siis nende sekka tekib alati inimesi, kes tahaksid Alanyasse päris oma puhkusekorterit soetada. Ning see on koht kus liigub Suur Raha. Piisab ka ainult paarist tehingust aastas, et teenida rohkem kui turisminänni või ekskursioonide müügiga hooaja jooksul.
Lühidalt öeldes võib arvestada, et kui keegi kasutab Türgis kinnisvara ostmiseks oma kohaliku “sõbra” abi, läheb tolle taskusse vähemalt kolmandik ostule kulunud summast. Ja seejuures suudab “sõber” panna inimese uskuma, et tal meeletult vedas kuna sai selle korteri väga soodsalt.
Kahjuks tuleb tõdeda, et eelnev on küll levinuim, aga mitte veel kõige hullem mis saab juhtuda. Suhteliselt palju kasutatakse ka selliseid skeeme, kus turist jäetakse ilma nii rahast kui korterist. Ja seejuures on “sõbral” nii head vabandused, et keskmine lammas peab teda endiselt usaldusväärseks sõbraks edasi..
Kui mõni turistidele suunatud äris töötav isik nimetab sind ilma pikema jututa enda sõbraks, vennaks vms, siis reaalsuses tähendab see seda, et tundud tema jaoks ikka eriliselt juhm lammas olema. Aga samas on ka tema puhul tegemist mitte just kõige teravama pliiatsiga. Pehmelt öeldes. Hea tasemega profid (kellest oli juttu eelmises lõigus) ei kutsu kunagi kedagi niimoodi enne kui on loodud tugev side (loe: sinu aju on piltlikult öeldes tema pihus). Parimad profid ei kasuta antud sõnu isegi peale tugeva sideme loomist.
Suhteliselt levinud on selline mitteametlik elukutse nagu “turisti sõber”. On professionaalseid, ehk siis ainult sellest elatuvaid, kui ka haltuurana selle töö tegijaid. Poole kohaga teevad seda tööd reeglina turistilõksudes töötavad härrad. Kuid ka nende seas leidub väga heal tasemel tegijaid, kes turisti aju üle üsna kiiresti kontrolli saavutavad.
Ainult sellest elukutsest elatuvad tegelased, ehk siis need kes kuskil ei tööta, ujuvad turistile külje alla väga erinevates kohtades. Ta võib sinu juurde tulla mõne vaatamisväärsuse juures, lihtsalt tänaval, ühistranspordis või ka rannas. Näib, et ta tahab siiralt sind aidata ja sulle siin linnas kvaliteetse puhkuse veetmiseks head nõu anda.
On erineva tasemega tegijaid. Mõni küsib sinult laiali minnes lihtsalt natuke raha. Teine ei küsi midagi, aga ta veab su mõnda kauplusse, samal ajal sulle seletades et see on parim shopingukoht siin linnas. Pärast saab ta sealt kauplusest 20% (see on tüüpiline protsent) sellest rahast mis sa sinna jätsid.
Mõni aga ei küsi sinult midagi ega ei vea sind ka kuhugi kahtlasse urkasse komisjonitasu teenimiseks. Ka sellistel puhkudel leidub mitmeid huvitavaid skeeme, kuidas sinu pealt ikkagi teenida.
Kõige kindlam viis tuvastamaks “turistisõpra”:
Suht kohe jutu alguses küsib uus tuttav su rahvuse kohta või katsub seda ära arvata. Lisaks üritab kõigest väest pakkuda abi asjades, kus sa abi pole palunud ja käitub üldse üsna pugejalikult.
Võid olla kindel, et mitte ühtegi kohalikku elanikku, kes naiivsete turistide pealt mingil moel raha ei teeni, ei huvita karvavõrdki kustkohast sa pärilt oled.
Kui pöördud nt tee küsimiseks suvalise mitte turismiäris oleva türklase poole, siis ta juhatab sind meeleldi, aga ta ei küsi ega uuri su kohta entusiastlikul toonil midagi. Igal tavainimesel on omad tegemised ja võõraid küll aidatakse, aga nad on ja jäävad siiski võõrasteks ning peale aitamist pöördutakse koheselt oma tegemiste juurde tagasi.
Võiksid jätta meelde lühikese reegli:
Ühelgi turistil ei teki kohalikus turismiäris töötajate hulgas päris sõpru, tekivad ainult “sõbrad”.
Turistide pealt teenivad tegelased lihtsalt on teistmoodi häälestatud. Sa võid mõnega küll päriselt sõbruneda peale seda kui oled siin kohapeal aastaid elanud ja keskkonda sisse sulandunud, aga mitte eales turistina. Kusjuures vahet pole kui mitmeid kümneid kordi sa siin juba käinud oled ja kui koduselt ennast siin arvad tundvat. Ka see, et “sõbral” on meeles su nimi ja muud asjad, mida temaga 3 aastat tagasi jagasid, ei tähenda paraku midagi. Lõunamaistel turistide pealt teenivatel tegelastel lihtsalt on valgete inimeste nägude ja jagatud info kohapealt eriliselt hea mälu – see on nende töö.
Kui seda kõike raske mõista on, siis mõtle näiteks sellele, et kas parajasti metskitse jahil viibiv jahimees, kes puhub kitse ligi meelitamiseks tolle häält matkivat vilet, ikka tahab loomakesega tõepoolest sõbrustada..
Kui keegi vaatab sulle mingis olukorras sügavalt silma ja ütleb (emotsionaalse tooniga, nagu oleks kergelt solvunud) et “mina olen aus mees” või räägib elavalt kätega vehkides mingitest oma põhimõtetest mis ei luba tal sind tüssata, siis tea et tõenäoliselt on tegemist petisega. Ükski aus inimene ei ütle kunagi selliseid asju.
Mõned turistide pealt teenivad tegelased kasutavad nõudlikku ja isegi veidi ähvardavat tooni, kui on näha et klient hakkab käest ära libisema. Mängitakse selle peale, et turist on nagunii teadmatuses ja segaduses kohalikest kommetest ja kultuurist ning pelgab kindlasti mõnd kaupmeest kuidagi solvata. Et mine tea mis siis juhtub. Tea, et sa võid alati ükskõik kust mitte ühtegi selgitavat sõna ütlemata minema jalutada. Sa ei ole kohustatud mitte kunagi mitte mingisuguses situatsioonis kellegi käest midagi ostma. Samuti ei pea sa eales kellelegi lihtsalt niisama mistahes ettekäändel (nt jootraha) raha andma. Alati kui tellid mingi teenuse, siis tuleb kokku leppida ka hind. Kui teenuse osutaja hiljem väidab, et ta tegi midagi veel lisaks (ilma sind sellest teavitamata) ning selle eest tuleb ka maksta, siis see on naerukoht. Vaielda ei ole sellistega mõtet, lihtsalt jaluta minema. Kui petis ähvardab politsei kutsumisega, siis see on tühi jutt – politsei reaalsel saabumisel oleks hoopis temal tõsised probleemid.
Sul tekkis mõne toote või teenuse mingi detaili kohta kergeid kahtlusi ning küsid selle kohta. Sulle vastatakse, et see ei ole mingi probleem. Sealjuures seletatakse midagi kiiresti ja keeruliselt ning teeseldakse, et ei osata hästi inglise keelt ja seetõttu on osa juttu vaja türgi keeles rääkida. Pidevalt korrutatakse et probleemi ei ole. Reaalsuses tähendab selline seletamine, et antud tootel või teenusel esineb tõenäoliselt sinu viidatud detaili juures (ja ilmselt mitte ainult seal) tõsiseid probleeme.
——————————————————————————————————————————————————
NB! On väga oluline teada, et türklased on tegelikult ausameelne, siiras ja tore rahvas.
Lihtsalt kuurortides, kus liigub suurtes kogustes lihtsameelseid turiste, on loogiline et seda nähtust hakatakse ära kasutama. Aga nii on see igal pool maailmas.
Türgi kuurordid on võrreldes teiste Vahemere kuurortidega (Kanaari saarte omadest rääkimata) tegelikult väga turvalised. Tänavakuritegevus (sh taskuvargused ja hotellitubadesse sissemurdmine) sisuliselt puuduvad.